VALIKUS 53 SORTI !

Sellel aastal pakume taas roosi ampleid! 

Loe istutamisest ja hooldamisest all pool.

 

ROOSIDE ISTUTAMINE JA HOOLDAMINE

Kasvukoht

Vajalik on päikesepaisteline ja tugevate tuulte eest kaitstud kasvukoht. Roose ei tohiks istutada katuseräästa alla ega eredat valgust peegeldava valge või klaasist seina äärde.

 

Mulla ettevalmistamine

Roos kasvab kõige paremini hästi vettläbilaskvas kerges, sügavas ja viljakas mullas. Istutusauk täida kompostiseguse mullaga ja kaevata läbi 30-40 cm sügavuseni. Vana roosi asemel uut istutades, tuleb vana muld vahetada värske vastu. Liivase maa korral kaevatakse roosipeenra jaoks 0,5m sügavune süvend, eraldatakse see pinnasest geotekstiiliga ja täidetakse rammusa kompostmullaga.

 

Istutamine

Tänapäeval müüakse roose enamasti pottides, mitte paljasjuursetena. See võimaldab taime peenrasse istutada tema kasvu häirimata kogu kasvuperioodi jooksul. Sobiv istutusaeg algab noortele konteineristikutele  peale kevadisi öökülmasid. Hea on istutada roose juba segatud roosimuldadega, sest see loob soodsad kasvutingimused rooside kasvatamiseks. 

Jälgida, et roosi mullapall oleks

 ennem istutamist piisavalt niiske. Istutamisel jälgida, et pookekoht jääks vähemalt 5-10 cm mullapinnast sügavamale. Pookekoha katmine mullaga on vajalik selleks, et kui karmil talvel hukkub roosi maapealne osa, siis taastub taim maa seesolevatest uinuvatest pungadest. Samuti arenevad pookekoha lähedal noored lisajuured, mis toidavad taime kultuurosa. Õigele sügavusele istutatud roos annab vähem ka metsikuid külgvõrseid.

 

Rooside lõikamine

Lõikamata või valesti lõigatud roosipõõsas vananeb juba viie aastaga. Õigesti hooldatud roosipõõsad õitsevad samal kasvukohal rahuldavalt 8-12 aastat, jõulisemad külmakindlad sordid ka kuni 20 aastat (nt `Flammentanz`).

Kevadel lõigatakse ära kõik kuivanud taimeosad, juurekaelast väljaulatuvad tüükad lõigatakse tagasi mullapinnani. Eemaldada kõik talvel hukkunud, nõrgad ja võra tihendavad võrsed. Allesjäänud kahjustatud võrsed lõigata tagasi terve puiduni 0,5-1 cm ülevaltpoolt punga. Elusad võrsed lõigatakse tagasi 1-2cm kõrgusele alt lugedes kolmandast kuni viiendast pungast.

Suvel lõigata ära kõik äraõitsenud õisikud, ülevalt lugedes kolmanda lehe kohalt. See soodustab uute õite teket.

Oktoobri alguses valmistatakse lõikamise abil roos ette talveks – rohtsed ja poolpuitunud võrsed kärbitakse, et sundida võrseid enne talve puituma. Varisenud lehti ei tohi jätta põõsa alla talvituma, sest sealt levivad kevadel roosile seenhaiguste eosed ja taim nakatub haigustesse.

 

Väetamine

Rooside väetamiseks kasutada spetsiaalselt roosidele mõeldud väetisi. Sobivad ka aia täisväetised. Müügil on nii vedel- kui ka granuleeritud väetised. Väetise kasutusnorm on kirjas pakendil. Väetada üks kord kuus, ka peale esimest õitsemist. Suve teisest poolest suure lämmastiku sisaldusega väetisi mitte anda. Augustis ja septembris sobib kasutada fosfori ja kaaliumi rikast  sügisväetist.

 

Katmine

Kõige paremini on roosid kaitstud talve eest juhul, kui istutamisel jälgiti nõuet istutada roosi pookekoht vähemalt 5 cm sügavusele mulda. Taime juurekaela ümber kuhjata umbes 20cm kõrgune kuivast turbast, liivast või mullast hunnik. Kindlasti ei tohi mulda kraapida roosiistiku ümbert samast peenrast. Selline tegevus jätab juured paljaks ja taimed hukkuvad talvel.

Pargiroose talveks katma ei pea. Roniroosi vääned painuta katmiseks maha.

Maapinna külmumisel asetada ümber mullatud roosiistiku kuuseoksad, mis aitavad talvel lumel kuhjuda. Kõige parem kaitsja talvekülmade eest ongi lumi. Lume puudumisel kasutatakse kattematerjalina valgust mitte läbilaskvat valget pakasekaitsekangast. Kuuseoksad võtta aga ära alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. Enamasti saab seda teha aprilli lõpul. Kuuseoksad kaitsevad roosivarsi kevadise päikesepõletuse eest.

Ümber põõsa olevad kuhilad laotada peenrale laiali, lõigata talvekahjustustega osad ära ja väetada oma kauneid roose.